Enesejuhtiv õppimine

1. Milline on sinu eesmärk?

Minu eesmärgiks sellel kursusel on saada teadmisi sotsiaalse tarkvara kohta pisukese kaasategemise kaudu. Tahan luua oma klassi blogi ja siduda ka miskitmoodi matemaatika sotsiaalse tarkvaraga.

2. Milliseid programme ja õpiobjekte plaanid kasutada?

Enne kursust kasutasin juba del.icio.us – it, (sest juhuslikult sattusin eelmisel kooliaastal ÕPAH-i koolitusele, kus esines ka Kai Pata, võin öelda, et tolle koolituse tõttu osalen ka siin) ja blogindusega olin ka pisut kokku puutunud.

Plaanin kindlasti uurida Pageflakes-i või Netvibes-i ja siduda nendega või blogiga nt. LeMill-i või mingit muud kohta oma asjade hoidmiseks.

3. Kirjelda lühidalt, kuidas kavatsed eesmärgile jõuda?

Täiendan esmalt oma loodud blogi, proovin ära mitmesugused blogitegemise võimalused. Seejärel tekitan ideelise vookogu, millest mul võiks ka päriselus kasu olla.

3. Mida soovid, et sinu eesmärgi saavutamisel hinnatakse?

Soovin, et hinnatakse ideed, tahet midagi korda saata. Kardan, et soovitud lõpptulemuseni selle kursuse jooksul ei jõua, kuigi hea on see, et lõpuks sain mõtted pisut liikuma.

E-õpe 2.0

Oskus, mida tuleks lastele koolis seoses “e-õpe 2.0″-ga õpetada, oleks isetus. Mõtlen selle all just oskust olla enesest suurem ja jagada oma teadmisi ja oskusi teistega. Oleme praegu enesekeskses egoistlikus ühiskonnas, seega on jagamine põhimõtteliselt vastumeelne tegevus (eriti paistab see silma täiskasvanute seas).

Web 2.0 ajastu õpilane

Arvan, et kui arenevad kooliõpetajad Web 2.0 kasutama, siis muutuvad ka õpilased. Hetkel on see veel toores ja tundmatu maa, paljudele selleks ka jääb. Kuigi arvame, et õpilased on uuemate asjadega kursis, ei oska nad neid sugugi mitte nii kasutada nagu tahaksime või loodame.

Usun, et kui selles suunas tööd teha, siis muutuvad ka lapsed/õpilased. Juba gümnaasiumi lõppedes on nad harjunud tegutsema internetis, tegutsema sealsetes kommuunides-kogukondades, mille liikmed võivad olla üle maailma. Arvan, et sealtkaudu jõuavad nad võibolla kiiremini-paremini kasvõi elukutsevaliku problemaatika lihtsustumiseni.

Praegu saavad lapsed osaleda e-twinningu, keelesildade jne. projektides, kuid puudu jääb nende endi initsiatiivist. Kokkupuuteid on ka sellega, et projekti välismaa-partner ei valda keeli või tarkvara. 

Loota on, et kui koolides leiduks initsiatiivikaid juhendajaid, on lapsed varsti neist targemad-pädevamad Web 2.0-s tegutsemas. Nad muutuvad eneseteadlikumaks, maailm muutub nende jaoks oluliselt väiksemaks. Tore oleks, kui lapsed muutuksid kogukondades hoolivamateks, sest tuleb ja saab seal ju tarkust taga nõudes jagada infot, kogemusi, …

Mõni võimalik mõte

Pean pisut uurima seda LeMilli asja lähemalt, samas on täiesti rakenduseta ka mu kunagised koolitus-teadmised eformulari ja HotPotatoesi kohta. Arvata võib, et ka neid saaks kuidagi käesoleva kursuse ja tööga siduda.

Kindlasti tahan ma aga teha oma klassi blogi, kogun juba pilte selle jaoks. Mul lihtsalt on väga tore klass ja arvan, et kui asi toimib, suudavad nad ise seda töös hoida (saab ju blogida ka mitmekesi).

Kohutavalt kiire aeg

Nonii, nüüd olen kõigi oma ülesannetega jännis, sest koolis on kohutavalt kiire aeg. Praegust läkitust kirjutan lausa 5b klassiõhtult. Meil on täna väga lõbus, sest uuel nädalal esinevad lapsed playbackshow´l ning täna toimub klassisisene võistlus.

Nii, mõeldes siin oma vajadustele ja Kai Pata tõhusale kommentaarile, olen kahevahel. Tegelikult see, mida õpime, ehk blogindus, kulubki mulle marjaks ära, nimelt olen ka klassijuhataja ja mu lapsed tahaks oma blogi või kodulehte saada. Teisalt olen ka matemaatikaõpetaja (hetkel põhikooli osas). Tore oleks midagi selles vallas teha, kuid siin on üks suur aga, võibolla ka mitu. Üks probleem selles, et matemaatikatunniga ma praktiliselt arvutiklassi minna ei saa, ilma suurema asjade ümberorganiseerimiseta. Teine probleem puht matemaatikas või minus kinni. Tunnen pisut LeMill´i, kuid sealgi probleem matemaatilises kirjapildis (tean, et on kuidagi võimalik, kuid kuidas täpselt, pole aru saanud), ei tea, kas taolisi asju üldse blogiga või  millegi muuga siduda saab.

Segadus läheb suuremaks

Loen ja loen seda koolitustarkust ja segadus vaid suureneb. Loodan, et kui lasta natuke mõtetel settida, siis ehk tekib mingi idee. Esimese hooga tundus kõik nii tore, kuid hetkel olen küll mustas augus, ühelegi ülesande küsimusele ei julge vastata. Ehk olen lihtsalt kokku jooksnud ja homme-ülehomme-ülelülehomme näib asi taas normaalses seisus olevat.

On ju “koolivaheaeg”, sellele tüüpiliselt kolm koolitust paralleelselt pluss muud teha-uurimist-parandamist-järelemõtlemist vajavad igapäevased kooliasjad.